Eestlased teavad üldiselt Amazoni kui välismaist veebipoodi, kust saab tellida kaupasid sageli odavamalt kui Eestist või kui platvormi, millel saab nautida suuremat tootevalikut kui meie poodides ja e-poodides. Paljud aga ei tea, et Amazoni platvormil saab asuda peaaegu igaüks oma enda tooteid müüma. Üllatusena võib tulla ka see, et eri Amazoni turgudelt leiab täna mitmete Eesti brändide tooteid lisaks mitmekümnetele brändidele, mis on eestlaste poolt arendatud just Amazoni müügikanali jaoks eesmärgiga ehitada ülesse private label ehk omamärgitoodete äri.
Kas Amazon on ikkagi lihtsalt üks välismaine veebipood?
Tegelikult on õigem öelda, et Amazon on veebiturg ehk marketplace, mis tähendab seda, et turule sarnaselt võivad erinevad ettevõtted asuda sarnaseid tooteid platvormil müüma. Ettevõtjad haldavad ise tootelehti, turundavad ja reklaamivad tooteid eesmärgiga jääda konkurentidest rohkem klientidele silma. Sarnaselt turuolukorrale on igal tootel ja tootegrupil eri mahus nõudlus, pakkumine ning konkurentsitase. Seega on kliendil kindlat toodest ostes alati valik eri brändide tootevalikust. Kindlasti mängib hind klientide ostukäitumisel suurt rolli, kuid tegelikult mõjutavad ostuotsust ka palju teised faktorid.
Lisaks kolmanda osapoole müüjate toodetele leiab Amazonist ka tooteid, mida Amazon müüb ise. Viimasel ajal räägitakse sellest üha rohkem, aga tegelikult tõi Amazon oma esimese brändi turule rohkem kui 10 aastat tagasi ning “AmazonBasics” tooted on tänaseni müügil. Üks tuntumatest brändidest on Kindle, millest oleme kõik ilmselt kuulnud isegi kui me tavapäraselt Amazonis ei ostle või e-lugerit ei kasuta. Kokku on Amazonil tänaseks mitukümmend kuni 100 erinevat omamärgibrändi, mida kusjuures alati ei olegi nii lihtne osteldes tuvastada.
Kuna nii Amazoni omabrändide arv kui ka nende brändide toodete müügimahud on viimastel aastatel silmnähtavalt kasvanud, on palju räägitud sellest, kas ja kui palju Amazon kasutab kolmanda osapoole müüjate kontode infot selleks, et tuua turule sarnaseid tooteid. Amazoni omanik ning juht Jeff Bezos tunnistas 2020 juulis toimunud kongressi ülekuulamisel, et ta ei saa 100% kinnitada, et Amazon ei ole antud infot kasutanud oma toodete arendamiseks, kuigi neil on sellevastased reeglid loodud. Küsimusele, kas ja kui palju antud infot siis toodetearendusel kasutatud on, me ilmselt täpset vastust ei saa kunagi.
Minnes tagasi küsimuse juurde, kas Amazon on ikkagi üks tavaline välismaine veebpood, siis tuleks esmalt vaadata otsa numbritele, mis näitavad, et Amazon on aastatega kasvanud nii rahvusvaheliselt kui mitmete sihtturgude põhiselt e-kaubanduse kõige suuremaks mängijaks. USA näitel tehti 2019 aastal 45% e-kaubanduse ostudest just Amazonis, 2020 aastal 47% ja eelduste kohaselt tõuseb see number 2021 aasta lõpuks 50%.
2020 aasta olukord vaid tugevdas 1994 aastal online raamatupoena alustatud Amazoni positsiooni ja äriliselt saavutati rohkem lühema aja jooksul kui varasematel aegadel terve aastaga. Näiteks enne 2020 neljandat kvartalit oli Amazonil käes juba kõige kasumlikum aasta, mis neil kunagi olnud olnud. Ja võib arvata, kui palju see kasum veel aasta kõige kiirema ja ostuderohkema neljanda kvartaliga suurenes.
Amazon liikus Eestile ja Põhja-Euroopa riikidele lähemale
2020 aasta oli kindlasti e-kaubanduses põnev aasta, muule lisaks tõi see kaasa Amazoni poolt 16nda turu avamise väljaspool USA-d, milleks on Rootsi turg. Amazon ei armasta küll alati väga pikalt ette öelda, mis neil järgmisena plaanis teha on, kuid juba aasta alguses nad kinnitasid, et amazon.se pood avatakse ja oktoobris oligi käes see päev, mil kliendid said sel domeenil esimesed ostud sooritada. Sarnaselt eestlastele, olid Rootsi kliendid muidu harjunud oma Amazoni ostlemisi tegema just amazon.co.uk või amazon.de lehel.
Müügis on juba näha väga paljude Rootsi äride ning brändide tooteid ning ka paljud Eesti brändid vaatavad selles suunas, et ka oma tooted antud turule viia. Täna kahjuks ei võida meie siin klientidena antud turu avamisest midagi, sest tooteid ei ole võimalik väljaspool Rootsit tellida. Seega, kes oli valmis juba lehte avama ja ostlema hakkama, siis esialgu tuleb veel oodata. Küll aga on infot, et hetkel tegeletakse logistikakeskuse ehitamisega väljaspool Stockholmi, mis tõenäoliselt paneks aluse tarneahela välja ehitamisele Soome, Taani ja Norra klientidele. Loodame, et ühel päeval saame ka meie mugavamalt, kiiremini ja odavamalt läbi Amazon müügikanali tooteid tellida.
Nüüd tuleb aga anda aega ja vaadata, kas mitme aasta pärast on Põhja-Euroopa riikides Amazonis ostlemine täpselt sama suur osa inimeste igapäeva elust nagu see on täna USA-s.
*Statistika: https://www.statista.com/statistics/788109/amazon-retail-market-share-usa/